Mate – indiaanlaste vägijook

Mate on saadaval www.especha.eu/toode/mate/, Tallinna Kaubamajas ja Stockmannis. Teame, et väga palju on kohvisõpru,…

Posted by Especha on 9. aprill 2015. a.

Mida Sinu tee võib sisaldada?

USAs uuriti, kui ohutud tervisele on populaarsemate brändide tavalised (mittemahedad) teed. Vaid üksikutel ei olnud…

Posted by Especha on 17. aprill 2015. a.

Milleks on maitsed ja lõhnad vajalikud?

Maitsel ja lõhnal on olnud oluline roll looduses, sest nende järgi on olnud võimalik ära tunda, mida on kasulik süüa ja millest eemale hoida. Magusad taimed ja viljad sisaldavad rohkelt süsivesikuid ehk energiat, hapud vitamiine, soolased mineraale ja kibedad võivad sisaldada mürke.

Praegu on maitsel ja lõhnal toitude ja jookide nautimises peamine roll. Kui restoran pakub toitu, millel pole ei lõhna ega maitset, kas see saaks meie lemmikkohaks? Kui me ei tajuks Aasia, Vahemere, Lõuna-Ameerika toitudel lõhna- ja maitseerinevusi, kas neil siis oleks mingisugust erinevust? Samamoodi nagu kokad timmivad maitsenaudinguid töö juures, valmistavad kokkamishuvilised kodus maitsvaid roogasid. Mõlemad otsivad põnevaid maitseid ja lõhnu, ilma nendeta oleks elu hulga igavam.

 

Rahvatarkusel ja teaduslikult tõestatud taime-mõjudel pole erilist vahet

Hinnanguliselt 10% taimedest on läbinud sellised meditsiinilised katsed, nagu uute ravimite väljatöötamisel tehakse, et selgitada kui efektiivne on see konkreetsete tervisemurede korral, kas sellel on kõrvalmõjusid ja vastunäidustusi. Seega enamus taimedega seotud tevisemõjude info pärineb pigem rahvameditsiini pärimusest ja kui näiteks nurmenuku- või pärnaõie teel on väidetavalt põletikku vähendav ja seedimist soodustav toime, siis võib öelda, et suure tõenäosusega pole seda teaduslikult kontrollitud.

Sellest pole aga midagi, sest rahvameditsiin põhineb samuti katsetel, mille tulemusel selgitatakse välja nii raviomadused kui ka vastunäidustused. Vahe on vaid selles, et teaduslikke katseid tehakse teadusringkondades aktsepteeritud meetoditega, ehk viisil, mis võimaldab teaduslikult tõestada, et tervisemõju tuleb just konkreetsest taimest, kui palju täpselt tuleb seda võtta ja mis tihedusega. Samas rahvameditsiini terviseväited tulevad aastasadade pikkuse kasutamise järeldustest ja igaüks saab nende väidete paikapidavuses veenduda.

Näiteks on väidetavalt mustasõstra leht ja mari palavikku vähendava toimega. Teaduslikult ei ole seda tõestatud, sest teaduslikke katseid teevad peamiselt ravimifirmad ja nad on huvitatud ainumüügi õigusest, et katsete maksumusega seotud kulusid katta ja kasumit teenida. Mustasõstra teele aga ei ole võimalik patenti teha, sest tegu pole originaalse leiutisega, vaid see on mõeldud välja varem ja ühtlasi ka laialt kasutuses. Samamoodi pole võimalik ka õunamahla patentida. Seepärast genereerivad ravimifirmad sünteetilisi aineid, mida pole varem loodud ja millele on võimalik patendikaitse hankida. Mustasõstra tee mõjud on jäänud seetõttu teaduslikult tõestamata aga külmetusega seotud palavikuga mustasõstra marjadest või lehtedest teed juues on tunda, kuidas keha läheb soojaks, hakkab higistama ja selle tulemusel palavik langeb.

Et rahvameditsiini tarkused põhinevad aastasadade pikkusel katsetamise kogemusel, siis sisuliselt ei olegi erilist vahet, kas see on teaduslikult tõestatud või mitte. Kui mõni rahvameditsiini soovitus ei too oodatud mõjusid, siis võib olla tegu eriliste sümptomitega, mis ei peagi olema soovitatud taimega ravitavad või on tegu liiga vähese ja ebaregulaarse manustamisega. See järeldus kehtib lihtsamate tervisemurede korral nagu kõhupuhitus, külmetusest tekkinud nohu-köha-palavik, peavalu, nõrk immunsüsteem. Kui aga on tegu ägeda gripiviirusega, HIVi, vähi või muu keerulisema uue aja haigusega, siis ei tasu ainult rahvameditsiinile lootma jääda, sest taimeravil pole nendega piisavalt kogemust.